Eksponentsiaalne kasv…ja vähenemine

Kui sa vähegi investeerimisalase informatsiooniga kuskil kokku oled puutunud, siis tõenäoliselt oled ka kuulnud eksponentsiaalsest kasvust ehk kuidas aja möödudes su investeering järjest kiiremini kasvab, sest iga aastaga lisandub sellele teenitud intress ja tulu ning pikapeale kasvab see tulu juba päris suureks.

Graafik võiks välja näha umbes selline. Tavaliselt küll näidatakse sellist täiuslikku eksponentsiaalse tõusu graafikut, aga see on natukene realistlikuma, kuna kogu aeg täpselt sama palju tulu teenida oma investeeringutest on suhteliselt võimatu.

Sellise graafiku põhjal on vägagi kergesti visuaalselt arusaadav, miks on kasulik alustada investeerimisega juba täna ja mitte homme, aasta või paarikümne pärast. Kui investeerid pensionipõlve jaoks, siis suurem osa investeeringu kasvust toimub investeerimisperioodi viimase veerandi jooksul, olenemata, kas investeerid 10 või 30 aastat.

Eksponentsiaalne vähenemine

Millest aga nii tihti ilmselt ei räägita, on eksponentsiaalne vähenemine või kui räägitakse, siis peamiselt abstraktsetes matemaatika ülesannetes või liustike vähenemise kontekstis, nagu allpool olev graafik.

Samas, umbes sarnane on sinu jõukuse graafik, kui sa elad pidevalt laenudest ehk ostad telefone järelmaksuga, võtad auto liisingusse, maksad poes krediitkaardiga, võtad reisimiseks ja remondi tegemiseks laenu jne.

Kui sellist graafikut oma varade ja kohustuste kohta ei tee, siis on raske seda tähele panna, enne kui asi väga hulluks läheb, aga suure tõenäosusega tuleks sealt graafikult välja, et sul tuleb aja möödudes maksta järjest suuremaid summasid selleks, et säilitada oma senist elukvaliteeti ja jõukust.

Lahendus

Sellise endale aeglaselt sügava augu kaevamise vastu on üks äärmiselt lihtne, kuid tõenäoliselt enamiku jaoks mitte kõige kergem, lahendus - kogu raha enne ära, kui sa seda kulutust tegema hakkad.

Kui plaanid uue telefoni osta, pane iga kuu väike summa kõrvale, kuni telefoni jaoks raha koos ja alles siis osta ära. Kuna sa järelmaksuga ostes pead seda nii või naa tegema (igakuiselt maksad järelmaksu) ja suuremates summades (hinnale lisandub intress), siis ei tohiks sul tegelikult selle tegemiseks mingeid takistusi olla.

Näiteks, kui sul on praegu mingid laenud või järelmaksud vmt, siis võiksid need vaikselt ära maksta ja siis kui makstud saavad, saaksid juba samasuguse summa endale iga kuu säästudeks või investeeringuteks kõrvale panna. Sa tead juba, et sa saad seda teha, sest siiani oled ju teinud.

Posted in Finants | Tagged , , , | Leave a comment

Püramiidskeemid

Püramiidskeem on ärimudel, kus osalejatele makstakse selle eest, et nad toovad järgmisi osalejaid. Ainus sissetulek on järgmiste osalejate maksed, mistõttu ühel hetkel enam ei ole võimalik järgmisi osalejaid leida ja viimased liitujad jäävad kahjumisse.

Püramiidskeemid on paljudes riikides seadusevastased. Sellegipoolest meenutab nii mõnigi võrkturunduse skeem püramiidskeemi.

Skeemi ülesehitus

Klassikaline püramiidskeem moodustub täpselt nagu püramiid. Esimene inimene liitub ja maksab ühekordse tasu. Seejärel leiab ta teisi “kliente”, kes läbi tema programmiga liituvad ja omakorda teevad oma ühekordse sissemakse. Nende sissemaksete pealt teenib esimene liituja oma vahendustasu.

Nüüd leiavad need kliendid omakorda enda alla inimesi, kes samuti liituvad ja teevad oma esimese makse. Seekord teenib nii esimene liituja kui ka see inimene, kes uue “kliendi” programmi tõi. Ja protsess jätkub samamoodi edasi.

Erinevad skeemid pakuvad erinevate tasemeteni vahendustasusid. Mõnel juhul makstakse ainult enda kutsutud sõprade liitumise pealt raha ja mõnel juhul võidakse isegi 10 taset allpool liitunute eest mingi summa teenida.

Tavaliselt selliste skeemide puhul “äril” muud sissetulekud peale liitumistasu puuduvad ehk muud äritegevust (investeerimine, toodete või teenuste müük vmt) ei tehta.

“Eight-Ball” mudel

Üks pisut teistsuguse ülesehitusega püramiidskeemi mudel on “Eight-Ball”. Selles skeemis peab iga inimene leidma enda alla 2 inimest. Need 2 inimest peavad mõlemad enda alla leidma järgmised 2 inimest ning need veel omakorda enda alla 2 inimest.

Kui see ring saab täis, siis kõige esimene liituja, keda kutsutakse mõningatel juhtumitel “kapteniks”, saab oma raha kätte ning lükatakse püramiidist välja. Eelmine püramiid tehakse kaheks uueks püramiidiks ja esimese “kapteni” alla liitunud kasutajad muutuvad nüüd ise “kapteniks”. Skeem jätkub sedasi, kuni lõpuks enam liitujaid ei ole ja viimased jäävad jällegi kahjumisse.

Sageli võivad programmi alustajad ka sedasi petta, et panevad mitu enda võltskasutajat esimestele tasemetele ja saavad sedasi mitme “kapteni” eest raha endale, enne kui mõni reaalne liituja midagi teenib.

Muud mudelid

Maatriksid

Lisaks ülaltoodutele on ka lugematul hulgal erinevaid maatriksprogramme, mis läbi erinevate valemite proovivad vähemalt väidetavalt süsteemi jätkusuutlikkumaks muuta, kuid lõppkokkuvõttes on siiski samuti samamoodi püramiidskeemid.

Seos võrkturundusega

Mitmed püramiidskeemid kasutavad ära võrkturunduse mudelit, et oma olemust varjata. Kõige kergem on neid ära tunda selle põhjal, kui osalejate põhiline tulu tuleb selle pealt, et nad leiavad enda alla uusi liitujaid/müüjaid, mitte toodete müümisest klientidele.

Tavaliselt on sellistel juhtudel toode või teenus lihtsalt formaalsuseks, mida müüakse ainult nö liitumistasu eest müüjatele endile.

Reaalsed juhtumid

Kunagi liikusid ringi sellised pisut süütumad variandid püramiidskeemist, kus saadeti üksteisele posti teel postkaarte. Seal tuli saata postkaart kõige ülemisel real olevale inimesele, kustutada see inimene nimekirjast ja lisada enda info kõige alumisele reale.

Kuigi püramiidskeem on suhteliselt vana pettus, langevad sellegipoolest siiamaani päris paljud inimesed selle ohvriks. Loodetavasti aitab see postitus vähemalt mõnel inimesel seda viga vältida.

Lisalugemist võid leida:

http://en.wikipedia.org/wiki/Pyramid_scheme

Posted in Petuskeemid | Tagged , , , , | Leave a comment

Narkodiileritest

Steven Levitt kirjutas oma raamatus Freakonomics sellest, kuidas narkodiilerid äri teevad. Lähemalt võib vaadata ka tema kokkuvõtet TED loengu näol.

Mis sealt välja tuli:

  • suur osa madalama astme diileritest teenivad alla miinimumpalga
  • nii mõnigi käis samal ajal ka teisel tööl, et ennast ära elatada
  • hästi teenivad vaid püramiidi tipus olevad inimesed, olenemata sellest, kui hästi nende alluvatel läheb
  • enamik loodab jõuda kunagi sinna tippu, kuid seda juhtub vaid väga harva
  • suure tõenäosusega nad kaotavad selle tegevusega (surma saamise tõenäosus on umbes 3x suurem kui ükskõik, mis muul alal…isegi surma mõistetud vangide tõenäosus mingi aja jooksul surma saada, on väiksem kui neil diileritel tänaval)

Miks ma räägin narkodiileritest?

Minul tekkis seda mõtet lugedes üpriski kiiresti peas seos ühe teise vägagi levinud rahateenimismeetodiga, kus kõik need ülevalpool välja toodud omadused samuti kehtivad (surma saamise asemel on muidugi tegemist rahalise kaotusega).

Kas sinul tekkis ka? Mis meetodiga tegu võiks olla?

Posted in Muu | Tagged , , , , | 1 Comment

Reklaamitulud heategevuseks

Otsustasin, et annetan RahaFoorumi nimel iga kvartal osa reklaamituludest mõnele heategevuslikule organisatsioonile või ettevõtmisele. Järgmine annetus tuleb peale juuli tulemusi.

Selleks lõin foorumisse teema, kus RahaFoorumi kasutajad saavad hääletada, kellele  järgmine annetus läheb.

Kuidas annetuse summa kujuneb?

Kuna enamik reklaamide puhul sõltub tulu reklaamidel tehtud klikkidest, siis kujuneb ka annetus suuresti sellest, kui palju kasutajad reklaame külastavad. Samas lisan ka arvestusse teised reklaamid, mis on mingi muu kokkuleppe kaudu müüdud, näiteks perioodi eest makstes või tasuga näitamiste eest vmt.

Posted in RahaFoorum, Uudised | Tagged , , , , | Leave a comment

Kas sa maksad kaardiga?

Psühholoogid on teinud huvitava avastuse, et teenuste eest maksmine ehk raha ära andmine tekitab meie ajus valureaktsiooni. Sellest tingituna väheneb näiteks teenusest või tootest saadav nauding, kui sa pead selle kasutamise ajal samaaegselt ka maksma.

Kuna valu on midagi, mida enamik meist, loomupäraselt üritab vältida, siis tundub, et vähemalt mingigi osa meie loomusest aitab meil säästlikumalt elada.

Kaardimaksed vs sularaha

Lisaks tuleb välja, et krediitkaardiga makstes ei olegi nii valus kui sularahaga makstes. Samuti on valu väiksem deebetkaardiga makstes, kuigi pisut suurem võrreldes krediitkaardiga makstes. Ehk lühidalt, mida psühholoogiliselt kaugem maksevahend sularahast on, seda vähem see valu põhjustab.

Kuna meie ühiskond liigub järjest enam virtuaalse raha ja kaardimaksete suunas, siis muutub säästmine aina raskemaks, kuna kulutamisega ei kaasne enam piisavalt suurt valu, mis meid tagasi hoiaks.

Mida selle teadmisega teha?

Kui tahad oma kulutusi piirata, siis tasub kasutada võimalusel maksmiseks sularaha. Veelgi enam, maksta tasub väikeste osade kaupa, mistõttu kaasneb sellega iga kord valu ning soov tarbida peaks mõnevõrra vähenema.

Lisaks võiks raha jagada juba eelnevalt erinevaks otstarbeks mõeldud kulude kaupa näiteks ümbrikutesse, kuhu kirjutad peale, kui palju seal raha on. Sedasi reageerib su aju valule juba siis, kui raha ümbrikust välja võtad ja väiksema numbri sinna asemele kirjutad ehk kaitsemehhanism hakkab säästmise kasuks tööle juba enne tarbimist.

Teisest küljest

Liigselt ei maksa siiski masohhistiks minna. Eelpool toodud näiteid tasub kasutada selliste kulude puhul, mida soovid vähendada. Samas, kui on eelarves ette nähtud raha meelelahutuseks ja lõõgastuseks, tasuks nende eest tasuda ettemaksuga ja näiteks pangaülekande või -kaardiga, et lõõgastusest või meelelahutusest maksimumi saada.

Kui eriti hästi läheb, võid isegi leida internetist mõne kupongi, mille eest saad maksta internetis ja siis kupongiga oma meelelahutuse retke ette võtta. Vähemalt teooria järgi peaks selline käitumisviis põhjustama võimalikult vähe valu ning jätma sulle parimad võimalused lõõgastumiseks.

Kasumlike otsusteni,

Taavi

Posted in Finants, Psühholoogia | Tagged , | Leave a comment

Miks sa pidevalt oma e-maili vaatad?

Julgen arvata, et vähemalt pooled meist omavad vähemalt ühte veebilehte või programmi, mida me ehk liigagi tihti vaatame ja kontrollime, isegi kui teame, et see raiskab meie aega ja vähendab produktiivsust.

Ühed levinumad neist sellised asjad nagu e-maili kontrollimine iga natukese aja tagant, facebook ja twitter.

Tingitud reaktsioon

Psühholoog B. F. Skinner tegi kunagi katseid rottide peal, kus ühel tingimusel said nad pidevalt teatud arvu kordi kangi vajutades väikse toidupala ja teises katses anti toidupala juhuslikult, mõnikord peale 10 korda, mõnikord peale 100 korda jne.

Tulemuseks oli see, et juhusliku aja tagant antud preemia töötas märksa motiveerivamana kui pidevalt kindla kordade arvu tagant antud preemia. Viimase puhul lõpetasid ka rotid koheselt kangi vajutamise, kui toidupala enam ei antud, aga juhusliku variandi puhul vajutati kangi veel päris pikalt edasi.

Seos facebooki ja e-mailiga

Sarnaselt rottidele, kes toidupala lootuses kangi edasi vajutasid, käime ka meie facebooki piilumas, lootes sealt leida mõne uue huvitava postituse või kontrollime e-maili lootuses, et keegi on meile mõne olulise kirja saatnud.

Kuna need väärt postitused ja kasulikud kirjad saabuvad juhuslike ajavahemike järel, siis on tegu sarnaste tingimustega, nagu rottidel see motiveerivam versioon, nii et isegi kui päris pikka aega ühtegi sellist kirja ei tule, on meil selle kontrollimiseks motivatsioon siiski endiselt olemas.

Kuidas sellest üle olla?

Kindlasti kõige lihtsam, aga mitte tingimata kerge, variant on lihtsalt neid saite mitte vaadata sel ajal kui teed midagi olulist (näiteks teed tööd või õpid).

Teise, pisut sarnase variandina, võib endale seada mingid kindlad kellaajad päevas, millal sa neid vaatad ja ülejäänud ajal paned need kinni.

Kolmas variant oleks näiteks enda arvutil internett ära võtta selleks ajaks. See ilmselt siiski enamus juhtudel eriti hästi ei tööta, kuna töö või õppimine vajab liiga tihti samuti interneti kasutamist.

Neljandaks variandiks võib kasutada erinevaid programme ja muid lahendusi, mille kaudu on võimalik konkreetseid veebilehti või programme teatud ajaperioodiks ära blokkida, nii et sa neile ligi ei pääse.

Mingil tasandil võiks ehk töötada ka selline variant, et tellid omale e-mailile või facebooki seinale lõpututes kogustes igavat ja kasutut informatsiooni, nii et iga kord kui neid vaatad, tekib pigem negatiivne seos ja mõne aja möödudes on ehk see motivatsioon ka kadunud. Pisut halvema külje pealt tähendaks see tõenäoliselt seda, et sa ei ole eriti motiveeritud ka neile üksikutele olulistele meilidele vastama…

Kas sa kulutad nende lehtede peale liiga sageli oma aega? Mis sind sellises olukorras aidanud on?

Posted in Psühholoogia | Tagged , , , | Leave a comment

Nigeeria kirjad

Tervitused teile… Kas teil on vaja laenu alustada äri-või laenu uuesti laiendada oma äri? või on see isiklik laen, mis sul vaja on? Pakume välja igat liiki laen alates vähemalt 1500 kuni 15million intressimääraga 3% juures Marvin Hilton laenufirma. Kui huvitatud laenu Palun saatke meile kontaktandmed:

Nimed:……………Vajaminev summa :………. Laenu kestus :……….. Riik :………… maja aadress :…………. Eesmärgil laenu: telefoninumber :…….. Kuusissetulek :………. Sugu :……. Amet :…………. Kas te saate aru inglise keeles:? Ootan teie kirju. osas.

 

Kui oled vähemalt natukenegi internetti kasutanud, oled tõenäoliselt sarnaste kirjade otsa sattunud. Enamus neist küll räägivad sellest, kuidas sa oled võitnud loteriiga miljoneid või keegi rikas onu kuskilt eksootiliselt maalt on sinule oma kümned või sajad miljonid pärandanud.

Kuna tegemist on vägagi vana petuskeemiga, siis tahaks uskuda, et kõik on sellest teadlikud. Paraku aga teenivad Nigeeria kirjade kirjutajad siiani päris korralikke summasid ja aeg-ajalt olen ka õnge langenud inimeste otsa sattunud.

Ametlikke andmeid selle kohta ei leidnud, ja tõenäoliselt on ka väga keeruline selgeks teha (kuna paljud ei teavita sellest), aga arvatakse, et selliste petuskeemide ohvrid kaotavad aastas sadu miljoneid eurosid.

Ajalugu

Nigeeria kirjad said alguse 1980′ndatel, kui Nigeeria majandus langes.  Töötud tudengid hakkasid sellist skeemi kasutama ärimeestelt raha välja petmiseks ning e-mailide levimisega muutus sedalaadi skeemitamine märksa lihtsamaks. Aja jooksul on sedalaadi petuskeemide kasutamine levinud ka mujale üle maailma.

Kuidas skeem töötab?

Tavaliselt saadetakse massiliselt laiali umbes sellise sisuga kirju, nagu üleval näha. Levinumad temaatikad on seotud mõne rikka inimese päranduse, loteriivõidu või laenu andmisega. Kirjas räägitakse, et sina  oled see õnnelik inimene, kes on siis selle päranduse või võidu osaks saanud ning selle kättetoimetamiseks on neil vaja mõningaid andmeid.

Kui nüüd peaks juhtuma, et sa langesid selle kirja ohvriks ja saadad neile oma andmed, tuleb edasise kirjavahetuse käigus välja, et raha kättesaamiseks tuleb näiteks avada kuskil välismaal pangakonto ja selleks on vaja maksta teenustasusid või on vaja postikuludeks saada mingit summat. Igatahes, mingi tasu on vaja maksta, et see viimane takistus eest ära saada ja raha sinu poole teele saata.

Mõned inimesed isegi saadavad siinkohal raha ära. See on kirja kirjutajale äärmiselt positiivseks märgiks ja edaspidise kirjavahetuse käigus tekib kindlasti veel korduvalt mingeid takistusi ja kulutusi, mille jaoks oleks raha vaja, et siis lõpuks saaks sulle selle raha ikkagi ära saata… kurvastuseks tuleb tõdeda, et olen isiklikult ühe sellise juhtumi peale sattunud, kus inimene tahtis juba laenu võtta, et pangakonto avamisega seotud kulud ära maksta ja oma väljateenitud tulu kätte saada.

Samuti on inimesed võtnud laene oma firmade kontolt või lõpetanud muul moel ise seaduserikkumistega, kuna on “ajutiselt raha laenanud”, et seda kiiret tulu kätte saada.

Aeg-ajalt kutsutakse ka inimesi kohapeale mingite ametnikega või äripartneritega kohtuma. Sellistel juhtudel on võetud inimesi pantvangi ja nende vabastamise eest raha küsitud ning mõnel juhul on see ka surmaga lõppenud.

Kui aga raha ei saada

Sellisel juhul võivad kirjade kirjutajad sageli hakata kasutama ähvardusi ja muid karmimaid võtteid. Kuna sa esimese kirjaga saatsid neile oma andmed, siis neil on kerge sind ähvardada ja sinult raha välja pressida.

Kuna seda petuskeemi ei viljeleta enam ainult Nigeerias, siis on ka märksa suurem tõenäosus, et keegi tõepoolest võib sinu ukse taha sind hirmutama ja sinult raha välja pressima tulla.

Topeltpettus

Mõningatel juhtudel on väidetavalt pettasaanuid ka teist korda petetud. Kui juba oled ühe korra raha saatnud ja lõpuks aru saanud, et sind peteti, siis võidakse sinuga mõne aja pärast ühendust võtta ja väita, et tegemist on politsei või mõne muu sarnase organisatsiooni esindajaga.

Sellisel juhul räägitakse sulle, et on kätte saadud see petiste kamp, kes sind pettis ja raha tagasi saamiseks tuleb sul maksta mingit teenustasu või kindlustusmakseid.

Kuidas seda olukorda vältida?

Et sellisesse olukorda mitte sattuda, tasub veidi kainet mõistust kasutada. Kui sul ei ole välismaal rikkaid sugulasi, siis ei saa ka nad sulle midagi pärandada, kui sa pole lotopiletit ostnud, siis ei saa sa ka võita ja kui keegi sulle meili teel laenu pakub, siis ei saa see olla väga tõsiseltvõetav pakkumine.

Mida nende petiste vastu tehakse?

Aeg-ajalt suudetakse ka neid petiseid arreteerida, kuid tänu sellele, et petmine on rahvusvaheline, on see suuresti raskendatud.

Lisaks on paljud aktivistid võtnud kätte ja hakanud neid petiseid ise petma, raisates sedasi nii nende aega kui ka raha. Üks suurimaid kommuune, kus sellega tegeletakse, on 419eater.com.

Täiendavaks lugemiseks:

http://en.wikipedia.org/wiki/Advance-fee_fraud#Invitation_to_visit_the_country

http://en.wikipedia.org/wiki/419eater.com

Posted in Petuskeemid | Tagged , , , , | Leave a comment

Inimesed ja ahvid

Laurie Santos uuris, kuidas ahvid käituvad sarnastes majanduslike otsuste langetamise olukordades, kus inimesed kipuvad stabiilselt samasuguseid vigu tegema.

Lühikokkuvõte videos räägitust:

Me kipume vältima võimalikku kaotust märksa enam kui ihaldame võimalikku võitu. Sama teevad ka ahvid. Need otsustamise protsessid viitavad sellele, et tõenäoliselt on meie korduvate finantsotsustega kaasnevate vigade taga üpriski varajases evolutsiooni staadiumis omandatud strateegiad.

Posted in Psühholoogia | Tagged , , , , | 2 Comments

Kuidas raha tagasi saada?

Internetis tehinguid tehes võib päris tihti juhtuda, et satud petiste otsa. Selleks on nii AlertPay kui ka PayPal loonud vähemalt mingigi võimaluse oma raha tagasi saamiseks.

Kuigi suurem osa teist on tõenäoliselt neist võimalustest teadlikud, tasub siiski nende olemasolu aeg-ajalt meelde tuletada.

AlertPay dispute transaction

Kui tegid AlertPays ülekande mingi teenuse või kauba eest ja said seejärel petta, siis tuleks talitada järgmiselt:

Sinu alertpay kontol on kõige parempoolne menüü “Resolution center”. Sealt saad valida “File dispute” ning valida ülekande, mille kohta vaidlustuse esitada soovid. Oma vaidlustuse seisu saad vaadata samast kohast.

Contact (veebilehe alumises servas) –> Send us a support ticket (vasakul servas) –> Transaction dispute (nimekirja allosas) ja seejärel täita kõik vajalikud andmed.

Omast kogemusest võin öelda, et vähemalt vana süsteemi puhul see ei garanteerinud kohe kindlasti mitte seda, et sa oma raha tagasi saad. Mõnikord ei pruugi sa isegi mingit vastust saada, nii et endiselt on kõige kindlam viis oma raha alles jätta sedasi, et saad pettusest enne selles osalemist teada. Samas, olen paar korda ka raha tagasi saanud, nii et mingi lootus siiski on.

PayPalis kaebuse esitamine

PayPalis saad sama teha konkreetse tehingu detailide juurest täiesti alt või siis Resolution Centerist (My account all olevas menüüs paremal pool).

Seal tuleb täita kõik andmed vastavalt sinu konkreetsele olukorrale ja loota, et tehakse sinule kasulik otsus.

Ka siin ei maksa jääda lootmagi selle peale, et sa oma raha nüüd kindlasti tagasi saad, aga tõenäosuse on jällegi suurem, kui mitte midagi tehes.

PS! Mõlemi puhul on kindel ajaline piirang, mille jooksul raha tagasi saab küsida, nii et kui liiga pikalt ootad, siis sinu päringu peale ka ei reageerita.

Posted in Ülevaated | Tagged , , , , | Leave a comment

Kas teed sama asja ja ootad erinevat tulemust?

Einstein ütles kunagi, et hullumeelsus on teha sama asja uuesti ja uuesti ning loota erinevaid tulemusi. Mõte iseenesest on küll lihtne, kuid seda enda elus märgata on mõnikord äärmiselt keeruline.

Kui paljud meist on liitunud juba kümnenda programmiga (GPT, HYIP, mõni MLM vmt), lugemas kaheksandat raamatut mingil konkreetsel teemal (internetiturundus, börsil investeerimine, spordiennustuste tegemine vmt) või alustamas juba neljandat projekti, mis lõpuks selle finantsilise vabaduse koju toob, ja ikka ja jälle kasutamas samu lähenemisi, mis eelmistel kordadel?

Kas sina täiendad oma strateegiat, kui sa vahetad programmi? Kas sa rakendad neid mõtteid ja võtteid, mis sa raamatust leiad, kui sa seni oled teisiti teinud? Kas sa teed seekord midagi teisiti kui eelmiste projektide puhul (näiteks ei loobu esimese takistuse ilmumisel)?

Tõenäoliselt käitume kõik aeg-ajalt mingis valdkonnas hullumeelselt. Milles sina viimati samu asju tehes erinevaid tulemusi ootasid?

Posted in Psühholoogia | Tagged , , , , | 2 Comments